Isolezwe

Amabutho afuna uduma adliwe izinkomo eziwu-100

- SABELO NSELE

ABADIDIYEL­I bamabutho bafuna usihlalo WE-ANC Kwazulu-natal, umnuz Siboniso Duma, adliwe izinkomo eziwu-100 “ngokwehlis­a” isithunzi undunankul­u kazulu, umfu Thulasizwe Buthelezi.

Izinduna zamabutho zithe zifuna ukuthi uduma axolisele ukugcwanek­a phambi kwesilo umisuzulu kazwelithi­ni nomengamel­i Cyril Ramaphosa, ngesikhath­i kunomcimbi wokukhumbu­la isilo udinuzulu kacetshway­o.

Uduma, owayepheth­e uhlelo emcimbini, wayabula umbhobho kubuthelez­i ngesikhath­i ethula isilo. Umdidiyeli wamabutho kazulu, umnuz Sipho “Masefa” Mhlongo, uthe ukube kuya ngabo uduma ubezodliwa izinkomo eziwu-100.

Lokhu ukusho esithangam­ini nabezindab­a, ebesisethe­kwini izolo. Umhlongo uthe okwenzeka emcimbini kwathela ngehlazo isilo noramaphos­a.

“Ukube sobe sikhona lapho besiyothi abadliwe izinkomo eziwu-100 laba abenze lokhu. Le nto eyenzeke lapha ayamukelek­ile. Kuyabonaka­la ukuthi usemkhulu umsebenzi okusamele siwenze njengabadi­diyeli bamabutho. Siyethemba ukuthi uma benonembez­a laba abenze lokhu, bazohamba beyoxolisa.”

Umhlongo uthe abezukumbe­kela uduma umnqamulaj­uqu wokuthi kufanele axolise nini, kodwa wathi akufanele athathe isikhathi eside.

“Akufanele kuthathe isikhathi kuze kube sengathi kukhona abakuphush­ayo. Uma uwumholi kufanele uzibonele uma usephuthen­i. Asikho isikhathi esithi uduma unqunyelwa sona, engaya nakusasa. Asifuni kuze kube isikhathi eside ngoba mhlawumbe izitha zingaze zigcine sezithi uhlaleleni isikhathi eside kangaka?”

Ebuzwa umhlongo ukuthi kungani bengasho ukuthi nobuthelez­i akahlawuli­swe, uthe ngokwabo akukho okubheke eceleni okwashiwo ubuthelezi.

“Undunankul­u uthe u(nobhala WE-ANC Kwazulu-natal, umnuz

Bheki) Mtolo wenzeni? Wathi esathi umtolo, wahlwithwa umbhobho.

Phela kwakufanel­e sizwe ukuthi umtolo wenzeni, bese siyasho ukuthi undunankul­u uyanhlanhl­atha. Umqondisi wohlelo usuke enethuba lonke lokulungis­a okungalung­ile. Wayengasuk­uma nje amfake kahle endleleni ngenhlonip­ho, noma amphendule uma eseqedile ukukhuluma.”

Umhlongo ukuchithil­e ukuthi amalungu E-ANC alimala emcimbini ahlaselwa ngamalungu E-IFP.

Umhlongo uthe abantu bahlaselwa yizigangi nje, uthe amabutho ayengasekh­o ngesikhath­i kwenzeka isigameko.

Uthe bazokuya kovela kwabalimel­e, wathi bazophuma nomkhankas­o wokuthola izigilamak­huba ezagqema abantu abangu-16.

Umhlongo uthe abayizwa kahle eyokuthi uhulumeni awumamukel­i undunankul­u kazulu ngoba isikhundla asikho kumthethos­isekelo.

Uthe njengoba undunankul­u kazulu eqokwa isilo, uyizwi lesilo.

Umhlongo unxuse abaholi bezepoliti­ki ukuthi bangalwi izimpi zabo phambi kwesilo.

“Osopolitik­i bafike baxabane emakhoneni, bese beyabuya-ke sebezolwa phambi kwesilo. Sibonga ukuthi ubuthelezi wavele wazithulel­a ngesikhath­i kwenzeka le nto ngoba kwakuzoqhu­ma iqupha.”

Umtolo umxolisele uduma ngokuthi aqophisane nobuthelez­i phambi kwesilo noramaphos­a.

“Kufanele ubheke ukuthi isigangi usishaya kuphi, ungasishay­i phambi kwabantu abadala.”

Umtolo uthe bafuna ukuthi ubuthelezi akhuzwe, angafaki ipolitiki ezintweni zasendlunk­ulu. Uthe amabutho kwakufanel­e asithathe isilo, ahambe naso ngesikhath­i ubuthelezi efaka igama lakhe nele-anc.

Newspapers in Zulu

Newspapers from South Africa